Väikestel ja suurtel Põrnikatel on viimasel ajal päris kiire olnud. Mistõttu on ka blogipostitused veidi vähem tähelepanu saanud. Olenemata sellest oleme püüdnud olla tublid ja hoolsad herneste kasvatamisel.
Kui viimane kord kirjutasime, et mitmed meie hernetaimed on välja läinud, ei osanud me arvata, millest see tuleneb. Tänaseks oleme selle peale palju mõelnud ning arvame, et sellel võis olla mitu põhjust - liiga soe vesi, lapsed võisid mõnda hernetaime liiga hoogsalt "näpuga vaadata", liiga umbne ruum või liiga palju otsest päikesevalgust.
Tänaseks on kasvama jäänud vapramad hernetaimed, millest enamus on väga pikad, kuid siiski kidurad. Ühtegi õit meie hernestel veel ei ole, kuid loodame, et mõni siiski tule.
Eelmise nädala esmaspäeval, 27.märtsil, alustasime oma imearmsate hernetaimede mõõtmisega. Rõõmu oli palju, sest herned olid väga korraliku pikkusega. Muremõtteid valmistas hernetaimede kidur kasv. Põrnikad ei oska arvata, milles asi võib olla - valguses? kastmises? väetamises? või milleski muus? Suured ja väikesed Põrnikad teevad kõik, et meie hernekestele jõud ja ramm tagasi tuleks ning nad natukenegi priskemaks muutuksid.
Täna, 3.aprillil, peale nädalavahetust, avanes Põrnikatele üsnagi nukker vaatepilt.
Mitmed hernetaimed olid nädalavahetuse jooksul alla andnud ning närbunud/kuivanud.
Leotamata Valmast kaotasime ühe taime, leotataud Valmast lausa kaks ning leotamata Ermest ühe (kõige esimene taim, mis välja tuli ja mida algselt mõõtma hakkasime). Hetkel tundub, et väljalangevaid taimi võib veel tulla.
Ei oska isegi arvata, millest see kõik tingitud on. Ehk on taimede kuivamine seotud nende kidura olekuga, ei tea...
Loodame, et hernetaimed saavad uue elu sisse ning mõni neist hakkab õitsemagi!
